saanud olulisteks riisitootjateks, on Aasiasse koondunud peaaegu kogu maail ma riisitoodang (94 % ). Suuri mad riisitootjad on Hiina, India, Pakistan, Tai ja USA. Riisi kasvatatakse troopilistel ja subtroopilistel aladel. Riis on üheaastane taim, mis kasvab kerge mini troopilises klii mas. Riisitai m v õib olla 0,61,8 m kõrge, sel on harulised varred, mis lõppevad 2030 c m pikkuste p ööristega. Iga pööris koosneb 50300 õiest, millest m o odustuvad terad. Algselt kasvas riis kuival pinnasel, aga mutatsioonide k äigus muutus se e pooleldi vees kasvavaks taimeks. Enamik riisisorte kasvab üleujutatud põldudel, kus ve etase on 1015 c m. Hooli mata sellest kasvab riis väga erinevates keskkondades, aga kiire mini ja jõulise malt soojas ja niiskes kohas. S õltuvalt klii mast annab riis ühe või mitu saaki aastas. Tuhandeaastase ajalooga riisikasvatus on endiselt väga töö mahukas, vaja on mitmeid erinevaid töövõtteid
Igast niisugust rakust v õib areneda uus hallitusseen. Kõige sageda mini paljunevad seened e oste abil. Mõnedel seentel m o odustavad e osed sporangiumides ehk e osepesades, mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste val mi misel sporangiumid lõhkevad ja e osed langevad neist välja. Kui val minud e osed satuvad soodsasse toitekeskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Mõnedel seentel m o odustuvad hüüfid e oste otsas. Niisuguseid väliseid e oseid ni m etatakse koniidideks, hüüfe, millel nad asuvad aga koniidikandjateks. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rüh miti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja soodsate tingi must puhul arenevad m ütseelideks. Eosed ja koniidid on mitm esuguse kuju ja värvuse ga ning neid m o odustub tohutul hulgal. Et hallituse e osed on väga väikesed ja kerged, siis v õivad nad õhuvooluga väga kaugele kanduda.
annaabi.ee 
