tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline m e eleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseeru misel ja politiseeru misel. 1987. aasta loodi esi mene de m okraatlikele p õhi m õtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järg misel aastal aga m o odustati esi m ese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõle mad organisatsioonid p öörasid suurt tähelepanu e e stlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastap äeva tähistamist. Mõle mast tähtpäevast kujunes 1988
harkpüssidega varustatud ja pealiku poolt korralikult välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli piisavalt, teatavat puudust tunti ainult laske ja toidumoonast. Raad lasi kodanikel piiramise puhul mitmeid ettevaatusabin õusid rakendada: p ööningud kästi puhastada kergesti süttivatest asjadest. Pööningutele tuli val mis panna vett, liiva, külmunud sõnnikut ja värskeid härjanahku,et tulekahju korral oleks v õi malik koheselt kustutama hakata. Ö öseks m o odustati eriline tulekustutusvahtkond. Tulet õrjujatena kasutati ka Ivo Schenkenbergi m ehi, kes etendasid tähtsat osa nii linnas, eriti venelaste poolt linna saadetavate tulekerade kustutamisel, kui ka linnast väljatungidel. Ühel niisugusel väljatungil 7. veebruaril sai haavata piiramisvägede juhataja abi Seremetjev, ning suri 10. veebruaril. 9. Märtsil võ eti Tallinnast ette suure m väljatung, et piirajate laagrist vange saada. Algul
annaabi.ee 
