padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn. Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini Kiltkivimäestik, mida poolitab sügav Reini jõe org. Keskoas paikneb Harz, idaosas loode- kagu suunalised Tüüringi, Baieri ja Böömi mets ning Tsehhi piiril Maagimäestik. Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem- Reini madaliku ning seda idast ääristavad Schwarzlandi, Odenwaldi ja Spessarti mäestiku ning neist kaugemal paiknevad Svaabi ja Franki Juura. Alpide eesmäestikuala hõlmab Doonau orundist Alpide suunas kõrgeneva Svaabi- Baieri kiltmaa. Sealset pinnamoodi on oluliselt kujundanud viimasel jääajal Alpidest laskunud liustikud ja vooluveed. Saksamaa lõunapiiril kõrguvad Alpid (Allgäu, Baieri ja Chiemgau Alpid). Saksamaa kõrgeim tipp Zugspitze (2961 m) asub Baieri Alpides. Suurimatest jõgedest suunduvad Rein, Weser
moreentasandik, selle idaosas on nõmmi ja rabasid. Rannik on suhteliselt hästi liigestatud. Suurim saarterühm on luitelise tekkega Ida-Friisi saared. Saksa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönd, selle lääneosas paikneb Reini kiltkivimäestik (seda poolitab Reini jõe org) ning idaosas Maagimäestik. Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem- Reini madaliku ja seda idast ääristavad Scwarzwaldi, Odenwaldi ja Spessarti mäestikud. Alpide eelmäestikuala hõlmab Doonau orundist Alpide suunas kõrguva Svaabi-Baieri kiltmaa. Saksamaa kõrgeim tipp 2961 meetri kõrgune Zugspitze asub Baieri Alpides. Suurimad järved paiknevad Põhja-Saksa madalikul ja Alpide eelmäestikualal. Tiheda asustuse tõttu on looduslikku taimkatet vähe, mets katab 30% territooriumist; Põhjaosas peamiselt männikud ja mägialadel peamiselt pöögid. Saksamaa kliima on rannikul pehme ja mereline, kuid muutub
annaabi.ee 
