Eesti on küll väike riik, kuid sellegi poolest leidub ka siin häid sportlasi.Kõige enam on rahvale silma paistnud kümnevõistleja Erki Nool.Rallispordis on olnud kõige silmapaistvam, aga Marko Märtin.Suusatamises on kuldmedaleid koju toonud kõige enam Andrus Veerbalu,Jaak Mae ja naistest on kõige silmapaistvam olnud Kristiina Smigun.Hiljuti võitis kuldmedali ka Ksenja Palta.Kes võistles kergejõustikus.Veel on meil siin väikeses riigis kõvasid kettaheitjad ja odaviskajaid, kes on toonud Eestile palju kuldmedaleid erinevatest riikidest. Erki Nool oli kümnevõistleja tema saavutused olid kõrged.Aastal 1997 ja 1999 võitis ta sisemaailmameistri võistlustel hõbeda.Tema kõige parem saavutus oli aastal 2000 kui ta võitis kulla Olümpiamängudel.Seal tegi ta oma kodumaa kuulsamaks.Nüüdseks on tema sportlaskarjäär läbi saanud ja ta astus 2003 aastal riigikokku.Kuid rahvas mäletab teda siiani kõva sportlasena mitte riigikogu liikmena
Tugevama käega visates suutis välja võidelda rekordi 53.79m. 1908 Londoni olümpialt sai 2 kuldmedalit- klassikalises kui ka Ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast). Jan Zelezny´- Tsehhi endine odaviskaja, kolmekordne olümpiavõitja (1992, 1996, 2000) ja kolmekordne maailmameister (1993, 1995, 2001). Lisaks on ta ka maailmarekordiomanik (98.48m), mis visati 2. Mai 1996 Jenas. Peetakse üheks kõigi aegade parimaks odaviskajaks. Andreas Thorkildsen- Tänapäeva üks parimaid odaviskajaid Norrast. Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m). Andrus Värnik- Eesti odaviskaja, kes tuli 2005 tuli Helsingis maailmameistiks tulemusega 87.17m. Tema isiklik rekord on 87.83m, mis on ühtlasi ka Eesti rekord (visatud Valgas). On olnud ka Eesti aasta meessportlane aastatel 2003 ja 2005.
lühikeseks, aga selle jäljed tugevalt näha ka hilisemas loomingus. 3. Eksperimentaalse modernismi katsed (futurism) Barbarus, Hiir, Visnapuu jpt 4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel üks parimaid odaviskajaid. Ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib hilisemas loomingus kaasa. Sütiste toob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi, läheb 1940ndatel Nõukogude võimuga kaasa. Looming: 1928 Rahutus selles luulekogus ja edasi tuleb Sütistel suurel määral retooriliselt kõlavat vabavärssi. Selles luules, mis selgelt proosast eristub, võib rääkida proosale lähenemist, ka temaatika poolest. Sütiste luules on inimest määratletud sotsiaalse ümbruse kaudu
sajandi. Jõudis värvika kujuna mõjutada üsna paljusid ja esineda värvikates rollides. St seda, et ta jääb tihti hammasrataste vahele 30ndate keskpaigas üha rohkem uusromantika ja uusklassitsismi põimumisi selles vallas, mida hiljem on hakatud nimetama arbujateks Juhan Sütiste (Johannes Schütz) + ebatraditsiooniline autor ta tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel parimaid odaviskajaid. + ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib ta loomingus hiljem kaasa. See annab põhjust mõtiskleda üldisemalt olukorrale, mis erineb soome kirjanduse olukorrast, kus tekib prol kirjanduse laine, aga Eestis seda lainet pole. Eesti kirjandus jääb kuidagi rõhutatumalt intelligentsemaks. Haritlaskultuuri mõjukiht on tugevam, aga Sütiste loob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi. Kogu see taust annab loogilise eelduse ka selleks, et ta läheb 1940
annaabi.ee 
