etiketi alustega. Igas poistegrupis oli oma liider, kes vastutas templi või kooli õpetaja ees kõigi oma grupi liikmete eest. Nende õpetajate range järelvalve all hakkasid poisid kirjanduslikke tekste pähe õppima, aru neist polnud veel tarviski saada. See tegevus algas kümnendast eluaastast. 10-11 aasta vanuses hakkasid nad õppima ja kasutama ametliku etiketi reegleid. 13- aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15-aastaselt asusid nad õppima hiina klassikat ning kogemustega pedagoogid aitasid neil valida neile sobivama ja meeldivama suuna sõjalises juhtimises. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õppimist oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Säärane individuaalõpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Kui noormees oli seni olnud õppimises edukas, võis ta jääda õppeasutusse või minna riigi
Kõrgemate samuraiklannide poegade süstemaatiline õpetamine algas ametlikult pärast seda, kui nad olid saanud 8-9aastaseks. Viieaastased poisid said omale esimese samuraiüli- konna ja mõõga, millest nad enam kunagi ei lahkunud. Saanud selle esimese mõõga, liitus poiss teiste oma regiooni poistega. 10-11 aasta vanuses hakkasid nad õppima ja kasutama ametliku etiketi reegleid. 13aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15aastaselt asusid nad 24 õppima hiina klassikat. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele
Kõrgemate samuraiklannide poegade süstemaatiline õpetamine algas ametlikult pärast seda, kui nad olid saanud 8-9aastaseks. Viieaastased poisid said omale esimese samuraiüli- konna ja mõõga, millest nad enam kunagi ei lahkunud. Saanud selle esimese mõõga, liitus poiss teiste oma regiooni poistega. 10-11 aasta vanuses hakkasid nad õppima ja kasutama ametliku etiketi reegleid. 13aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15aastaselt asusid nad 24 õppima hiina klassikat. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele. Suurt tähelepanu osutati kalligraafia
annaabi.ee 
