367 cm. Maal kujutab hetke, mil Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. "See on üks väheseid ajaloolisi pilte, kus sõjasündmust on kujutatud loomulikult, ilma paatose ja zestideta," ütleb V. Vaga. Usutavalt on Velazquez jäädvustanud tasandiku kindlustustega, avara maastiku, mille kohal hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte ebakorrapärast kõikumist. Hispaanlaste summ hoiab end tihedalt kokku, kõrgub võimas liikumatu piikiderida. Teose sõlmpunktiks on võtme üleandmine. Kindral Spinola käeliigutuses, kui ta Hollandi väejuhi õlale patsutab, on nii suuremeelsust kui ka üleolekut. Breda kindluse võtit üle andva hollandlase alandlikkust rõhutab kummardus, kuid alistamatuteks ei saa hispaanlasi pidada juba seetõttu, et nad on lasknud viltu vajuda oma võiduka ruudulise lipu
Üheks parimaks materjaliks vibu valmistamisel oli sitke kadakas, kuid võidi kasutada mitmest puuliigist kokku liimitud tehnikat. Vibunöör oli keeratud kanepist või nahast. Vibukaarte pikkus on olnud üle pooleteise meetri. Noolevarred vooliti tammest või mõnest muust tugevast puuliigist, nooleotsad olid põhiliselt rootsuga ja lõikelt rombilise lehega. Relvastuse hulka kuulusid ka odad, mille vahetamisel kinnitati rahuleppeid ja lõpetati rahu; neid kasutati ka liisuheitmisel. Odavarte valmistamisel oli eelistatavaks materjaliks tammepuu. Nende pikkus oli u. 1,5-2 m. Odaotsad olid rauast, rootsust või putkest. Odaotsad olid mitme kujuga: sulgja lehega, saleda rombilise lehega, ühtlase rootsuga, eriti iseloomulikud olid noakujulise lehega ja ühepoolse kisuga varustatud otsad. Odad jagunesid heite- ja torkeodadeks. Esimesed olid lühemad ja kergemad ning neid võis ühel mehel kaasas olla mitu. Relvastus juurde kuulus ka tapper e. kirves. Need olid väikesed ning kerged
annaabi.ee 
