Oda samuraide relvastuses Vanaaegsetel illustratsioonidel on harva kujutatud sõjavarustust ilma odata, mis oli traditsiooniliselt tähtsuselt järgmine relv pärast vibu ja noolt. Esimesed relva näidised sarnanesid Hiina mudelitele. Suured terasmeistrid valmistasid odasid sama hoolega nagu mõõkugi ja teisigi relvi. Odatera oli ümbrisega kaitstud. Odavarsi oli kõikvõimaliku raskusega ja pikkusega, mis olid valmistatud väga heast puust ja hoolikalt kuivatatud ja töödeldud. Need olid tavaliselt tugevdatud metallribadega sellistest kohtadest, mis sattusid surve alla võitluses. Odateravikud valati sama kõrgkvaliteedilisest terasest nagu mõõgadki ja neidki oli mitut erinevat tüüpi. Odateravikud võib jaotada kolme põhitüüpi, milleks on sirged, kõverad ja erikujulised odateravikud
Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus. Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes.