· Kõrbeliiva peeti parimaks rohuks. · Kastreerimise tagajärjel kadus kehalt karvakasv . · Halb mälu oli ja nõrk põis. · Alkohol kahandas nende energiat ja põhjusta valu kusepõiele. · Eunuhhiil,kel olid kõrvaldatud ainult munandid, toimus erektsioon endist viisi ja nad võisid nautida seksi. · Eunuhhidel oli tõepoolest kirglikud suhted haareminaistega. · Eunuhh,kellel oli peenis alles, olid haareminaiste juures kõrges hinnas. · Abielu eunuhhi ja odaliski vahel polnud harv juhus,kui abielludes elasid nad väljaspool haaremit.. · Mõnikord kasvasid suguelundid tagasi. · Jalamaid kastreeriti nad uuesti, siis elasid ainult vähesed üle. · Koos haaremite kadumisega kadusid eunuhhidki. Haaremielu linnades. · Esimesed naised oli ülemad ja neil oli rohkem seaduslike õigusi. · Kuna naised ja mehed omavahel seltsida ei tohtinud,korraldasid abielusid agendid.
Võimalus näha oma lapsi elamas luksuses ja külluses sai võitu vanemate süümepiinadest ja nad müüsid meelsasti oma lapsi haaremisse. Enne haaremisse võtmist vaadati, et ega orjatüdrukul puudusid või vigu pole. Nimi pandi talle tema isikuomadust põhjal. Eriti ilusad ja andekad odaliskid koolitati konkubiinideks ehk kõrvalnaisteks: neile õpetati tantsimist, deklameerimist, pillimängu, erootikakunsti. Kaksteist kõige veetlevamat ja targemat odaliski treeniti gediklideks (õueneitsiteks), kes teenindasid sultanit. Oma naiste valvamiseks pidasid sultanid tohutu kallist eunuhhide korpust, kuhu ajuti kuulus kuni 800 meest. Eunuhhid olid sõjavangid või orjad, kes enne suguküpseks saamist kastreeriti. Nende saatuseks oli igaveseks orjusse jääda. Pärimisseaduste järgi läks sultani tiitel perekonna vanimale elusolevale meesliikmele, soovitavalt eelmise sultani pojale. Seadusega sanktsioneeriti muuhulgas sultani õigus oma meessugulased