v Kasutati kurdistamistehnika puhul. Falkonett Click icon to v Kasutati 16.- 18. saj. add picture v Väiksekaliibriline suurtükk. v Suurtükkiga sai tulistada kuni 5 kg. raudkuulidega. Hellebard Click icon to v Ehk odakirves. add picture v Pikkavarrega relv. v Mõeldud torkamiseks ja raiumiseks. Morgenstern Click icon to v Raskejalaväerelv. add picture v on 20-100 CM. PIKK. v KAALUB 1-5 KILO. v Tal on tavaliselt 4-16 oga (mõned on ka 1 ogaga) v
kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid. Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm. Pilt 1.1 Keskaja rüütli mõõk Pilt 1.2 Katana Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks. Pilt 1.3 Hellebard Teine kirve tüüp oli aga tavaline sõjakirves, neid oli kahte sorti, pikemaid ja lühemaid, lühem nägi välja nagu tavaline tänapäeva üldotstarbeline kirves. Ta oli väike ja käepärane, seda tüüpi kirvest oli kerge ja mugav visata. Sõjakirves on kavandatud täielikult võitluses kasutamiseks, ehk heitmiseks, uimastamiseks ja ka tavaründeks
Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Tema peateos on "Teoloogia summa". (Jumalatõestused) 34.Selgita mõisted: 35.Ministeriaalid-lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka. 36.Chevalier-Prantsusmaa alamaadlik 37.Hidalgo-alamaadlik Hispaanias 38.Kannupoiss-15 -aastane noormees, aadlik, kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel. 39.Taraan-müürilõhkumisvahend. 40.Hellebard-ehk odakirves on ajalooline pika varrega relv torkamiseks ja raiumiseks. 41. Rekonkista-Euroopa tagasivallutamine moslemite käest 42. Turniir-aadlikute vaheline sõjaline nö väljakutse, kus demonstreeriti oma vaprust. 35. Iseloomusta linna rolli keskaja alguses. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus ümberkaudsetest küladest, mille majandus oli spetasialiseerunud linnaelanike vajadustele, kestis kuni 15. saj.ni. 36
annaabi.ee 
