Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid) Cyclamen coum ümaralehine alpikann V Dianthus alpinus alpi nelk K Dianthus deltoides nurmnelk V Dodecatheon sp jumalatelill (mitmed liigid ja sordid) Draba sp kevadik (mitmed liigid) Dryas octopetala harilik drüüas Erinus alpinus alpi eriinus K Gentiana sp emajuur (mitmed liigid) Geranium napuligerum naerilaadne kurereha L Geranium sanguineum verev kurereha K Globularia cordifolia südajas keraslill K
(Fabaceae, peaaegu kõikidel liikidel), mimoosilised (Mimosaceae, enamikul liikidest) ja tsesalpiinialised (Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel). Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp.), drüüasel (Dryas octopetala) ja kasuariinil (Casuarina sp.). Liblikõieliste juuremügaraid põhjustavad mullas vabaltelavad õhulämmastikku siduvad bakterid enamasti perekondadest Rhizobium ja Bradyrhizobium, ülejäänud taimeliikidel kiirikseened (Actinomycetes, perekond Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse. Nakatunud taimerakud suurenevad, nende
annaabi.ee 
