ööbimiseks, neil inimesil, kes võitlevad ja surevad Itaalia pärast, pole aga muud kui õhk ja valgus. Neile pole alalist elukohta, koos laste ja naistega elavad nad hulkurielu. Sõdurid võitlevad ja surevad võõra toreduse ja rikkuse eest, neid nimetatakse maailma valitsejaiks, kuid ometi pole neil jalatäitki isiklikku maad." Moodustati maajagamise komisjon. Kuid enamik nobiile oli selle agraarseaduse vastu. Nad meelitasid ühte tribuunidest - Marcus Octaviust - seda seadust keelu alla panema. Octavius oli Tiberiuse lähedane sõber. Kuid Octaviusel endal olid käes suured riiklikud maa- alad ja ta ei tahtnud neist lahkuda. Peale mõneajalist kõhklemist nõustus Octavius esinema selle seadusprojekti vastu ja pani talle "veto" peale. Siis astus Tiberius otsustavamate sammude juurde ja pani rahvakoosolekul hääletusele küsimuse: kas võib oma ametisse jääda rahvatribuun, kes talitab rahva tahte vastu? Otsustava hääletuse päeval hakkas
hakkab ta nõudma seda, et ühiskonnas tuleks läbi viia reformid, mis peataks sotsiaalse lõhenemise. Ta taotles seda, et igal roomlasel võiks olla vaid piiratud hulk maad oli suunatud eelkõige suurmaaomanike vastu. Ta taotles seda, et ,,üleliigne maa" võõrandataks riigipoolt ning see läheks odava hinna eest rentida talupoegadele ja et nad saaks seda pärandada. Senat sellest huvitatud polnud. Tema vaenlane oli tol ajal teine rahvatribuun Marcus Octavius. Gracchus süüdistas Octaviust selles, et ta ei täida rahvatribuuni ülesandeid, ei tooda otsuseid mis oleks rahvale kasulikud. Gracchus kutsus kokku rahvakoosoleku ja nõudis seal, et see tagandaks Octaviuse seda ka tehti. Moodustatakse siis komisjon mis seda uut maaseadust pidi ellu viima hakkama. Gracchusel oli ka hulk muid reforme mis ta tahtis läbi viia: kohtureform kohtunike omavoli vastu, kontroll asevalitsejade üle jm. Kui Gracchuse aeg sai läbi, siis ta kandideeris uuesti rahvatribuuni kohale
annaabi.ee 
