Väepealikute vahel puhkes võimuvõitlus Pompeius vs Caesar Konsul, kes Oli rahva seas populaarne, ka kirjamees. allutas Vallutas Gallia, sõjakäigul olles tegi Mesopotaam märkmeid, mille abil vabastati ia Prantsusmaa 2. MS Caesar lööb Pompeiuse väed Kreekas ja temast saab Rooma riigi ainuvalitseja. Senati istungil tapavad vandenõulased Caesari. Antonius vs Octavius (Caesari pooldajad) Antonius sai merelahingus Octaviuselt lüüa ja sooritas koos Kleopatraga enesetapu. Octavius ühendas kõik vahemeremaad oma võimu alla ja vallutas Egiptuse. Vabariigi lõpp 30eKr, kui Octaviusest sai esimene keiser IDA JA LÄÄNEPROVINTSIDE ERINEVUSED: 395 pKr jaotatakse Rooma keisririik kaheks LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Gallia, Britannia, Hispaania, Illüüria Makedoonia, Kreeka, Süüria, Egiptus
Crassus langes söjakäigul Aasiasse ning suhted Caesari ja Pompeiuse vahel halvenesid. Puhkes vöitlus Caesari ja Pompeiuse vahel, millest tuli vöitjana välja Caesar. Caesr kuulutas end diktaatoriks. Aastal 44 eKr tapsid Caesari vandenöulased senati istungi ajal. Ködusöda Marcus Antoniuse ja Octaviuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku läheduses suures Aktioni merelahingus Octaviuselt lüüa. Marcus pögenes Egiptusesse ning tegi koos Kleopatraga enesetapu. Octavuis höivas aastal 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kök Vahemeremaad oma vöimu alla. Seda loetakse Rooma vabariigi löpuks. Keisririik Octavius pani endale nimeks Augustus (auväärne). Tema valitsusajal (30eKr-14pKr) oli Rooma riik oma parimas olukorras. Rahuperioodil arenes töhusalt majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. saj keskel vallutati suurem osa Britanniast
annaabi.ee 
