Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund, mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2
Tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakas on kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus, vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida
annaabi.ee 
