Abort Laiema avalikkuse jaoks on abort teema, millega eelkõige seonduvad moraali-ja eetika küsimused. Arvamused abordist jaotuvad peamiselt kaheks: abort on mõrv ; aborti sooritav arst on mõrvar; naine kes otsustab abordi kasuks on kurjategija. Leidub ka inimesi, kes arvavad, et abort on naise õigus ja valik. ( Puusepp, 2011) Pennsylvania Ülikooli obsteetrika professor dr. Alfred M. Bongioanni on väitnud: ,, Mõistan juba enda meditsiini õpingute algusest, et inimese elu algab tema eostamise hetkel... Inimelu kulgeb järjestikuste arenguetappidena eostamisest täiskasvanueani.. ja igasugune sekkumine selle aja jooksul toob kaasa inimelu hävimise. Inimene on inimene igas oma arengustaadiumis". Abort kujuneb üheks sagedamaks naistele tehtavaks kirurgiliseks lõikuseks. Iga neljas eostatud laps aborteeritaks. ( Alcorn, 2004)
5 Moslemi arstid saavutasid edasiminekuid ka obsteetrikas ja perinatoloogias. Kui varasemad Kreeka ja hellenismi autorid olid arvanud, et emakakontraktsioonid olid vaid peatse sünnituse ilmingud ja et loode/imik ise üsast ja sünnituskanalist välja tuleb, siis 10saj arst, Ali ibn Abbas al-Majusi tõestas, et emakakontraktsioonid on sünnituse põhjustajad. Ka Al-Zahrawi tegi obsteetrika valdkonnas mitmeid avastusi. Ta esimesena võttis kasutusele episiotoomia meetodi ja lõi selleks ka vastavad kirurgilised instrumendid. Islami arstide töödes on detailselt kirjeldatud ka keisrilõikeid. Embrüoloogia algeid on juba varastes islami tekstides k.a Koraanis. Ibn al-Nafis kritiseeris mitmeid eelnevaid selle valdkonna seletusi, mis pärinesid Aristoteleselt, Galenilt ja Avicennalt. Nimelt ta uskus, et mehe ja naise seeme segunevad ja tekib segunenud aine, mis