tuleriidale ning teda nimetatud viimaste sajandite suurimaks paganaks ja vabamõtlejaks. "Tartuffe" oli paheline ja jumalavallatu, aga see just ongi see miski, mis annab teosele oma värvi ja vürtsika lugemiselamuse. Just "Tartuffe" oli ju see teos, mille kirikuringkonnad valisid oma kõige tervamate rünnakute märklauaks. Näidend kirjeldavat jumalakartlikkust eriti võigastes värvides ning tänu sellele on Moliere'i peetud ka võitlejaks obskurantismi ja kitsarinnalisuse vastu, tema ideaaliks oli humanistlik elulaad. "Tartuffe ehk petis" on igale vähegi haritud inimesele tuntud teos. Juba ilmumise ajal ei jätnud see külmaks ühtki mõtlevat inimest Prantsusmaal. Ka praegu on "Tartuffe" paljudes seltskondades niivõrd teatud näidend, et on lausa võimatu leida kedagi, kes sellest komöödiast vähemasti kuulnud ei oleks. Teos on säilitanud samaväärse kõlajõu nagu "Hamlet", "Don Quijote" või "Faust", samuti
alles siis huvi tundma, mis inimese üll on. Leonardo da Vinci läks paigal püsiva keha kujutamiselt üle liikuva keha, seega füsioloogia ja dünaamika kujutamisele. Tegelik siht liikumist ajendavale vaimule väljenduse leidmine. Uuris selle nimel üksikasjalikult aju ja siseelundite ehitust. Tema jooniseid peetakse seniajani eeskujuväärivalt tõetruuks. Itaalia ülikoolides valitsenud viljatuse ja obskurantismi taustal olid heaks erandiks arstiteaduskonnad, eriti Paduaülikooli oma. Inimkeha hakati uurima, mõõtma ja seletama kui väga keerukat masinat. Leonardo da Vinci Ajastu silmapaistvaim mehaanikageenius oli Leonardo da Vinci (1452-1519). Temast jäi järele 5000 märkmikulehekülge. Neil käsitleb suurelt jaolt masinatesse puutuvaid teaduse ja tehnika küsimusi. Väga suur mõju kaasaegsele tööstusele. Mõned visandid võivad kujutada
annaabi.ee 
