vahendab Walton, et koerakelgus kurnatud mees on jääl laeva poole hiilinud. Walton ja tema mehed veenvad teda laeva pardale minema ja jutustus nihkub selle mehe - dr. Victor Frankensteinile - kui ta oma elulugu Waltonile jutustab. Frankensteini lapsepõlv Genfis oli õnnelik ja privilegeeritud. Juba noorest ajast on Frankenstein ilmutanud huvi teaduse vastu. Ta täiendab oma teaduslikke teadmisi Baieri Ingolstadti ülikoolis ja sukeldub salajasse projekti: surnute elustamisse. Obsessiivselt töötades toob ta ellu mehe, kes on õmmeldud kokku surnukehadest amputeeritud kehaosadest. Teda kohutab tulemus. Rohkem kui aasta on möödunud, kui Frankenstein saab teate, et tema noorim vend William on mõrvatud. Frankenstein läheb viivitamatult Genfi. Frankensteini perekonna neiu Justine Moritzi on süüdistatud kuriteo toimepanemises ning kaudsete tõendite alusel mõistetakse ta süüdi ja hukatakse. Frankensteini tabab süütunne, kui ta teab, et tema loodud olend põhjustas kahe
Ettemääratusest ja rutiinist eemaldumise ja lahti rebimise vajadus, teinekord võtab see põgenemise vormi; see on ka tegelase poliitline mõõde. Tähtis on seesmine dünaamika, mitte välismaailm, meditatsioon mitte action. Mingi retrolikkus ja nostalgia möödunud ajastute järele, vanad asjad, vana aja maneerid linnastumise ja ja industrialiseerimise eelsed keskkonnad ja ideaalid. Idealistlikkus, tihti kättesaamatu harmoonia ja ilu poole püüdlemine. Sageli obsessiivselt käituvad tüübid, kinnismõtete järgijad. Loomingu teises pooles tugevneb järjest enam romantiline troop, suure armastuse võimalikkus ja võimatus. Paralleelselt muutub ka inimesekäsitlus traagilisemaks, eksistentsi allegoorias sagedased õudused, vägivald, kannatus. Paavo Matsin (1970) kõigepealt kirjanduslikud eksperimendid, nt ribaraamatud, poeem "Carolus Ernestus Baer" (poeem piltidega, von Baer jutustab oma elust sürrealistlikus
annaabi.ee 
