kaotanud. Omal ajal seda nii ei nähtud. Läänemere idee alles Peeter I ajal. XI loeng (17.11.15) 30 Ivan Grosnõi Obritsinina pole ajaloolaste seas ühtset tähendust. 1565-1572 aastatel. Tuleb sõnast obrits (eraldi), teine tsensina (trad. Osa riigist mida valitses ühtne strukruur). Osas riigis haldussüst. muutmist. Praktikas loodi eraldi väeosad. Obritsnikute väeosad, mis maa eri osades viisid läbi karistustaktikaid. Mingisuguse maavalduse eraldamist kellegi tähtsa nina jaoks. U 1000 meest, eri taustaga (ka välismaalasi, üksikuid). Selleks, et tugevdada tsaari võimu ja V riigi püsimajäämist. Ei ole võimalik väita, et opritsina täielik koosseis.. Et oleks alamate klasside ja aadlite vastuolud- ei saa väita. Tsaaririigi relgioossusest. Aleksandrov- väike linn. Tsaar asus 1564.a sinna kuni 1581.aastani seal
1562 aastani oli neil relvarahu. Kumbki pool sellest relvarahust kinni ei pidanud. 1561 a lõpus hõivavad Poola-Leedu väied Tarvastu. Kaks riiki sõjajalad, 62 sügis kuulutab Ivan ametlikult Sigismundile sõja. Väina ääres 1563 kaot Poolale kuulunud Polotski linna, Venelased saavad kontrollida väinal toimuvat. 60a II pool keeruline kõigi jaoks. Venemaal on mitmesugused sõjalised raskused ( tatarite rahvastega, Krimm,Kaasan Astrahan). Obritsnikute märatsemised. 1564 oli Obritsnina üheks põhjuseks miks Tartust lahkus A.Kurbski, kes päästis sellega oma elu. 1560ndate a II poolel sisemised raskused ka Poola-Leedul. Nende territooriumil väikerahvaste ülestõusu.. Poola ja leedu aadlite huvid läksid lahku. Poola aadlikud ei mõistnud, miks nad peavad Leedu eest võitlema, kui neil on ka enda territooriumil raskusi. Leedu ter jõutakse lõpptulemuseni alles 1571 stal, kus ei Venelased e Poolakad midagi ei saavutanud.
annaabi.ee 
