vaid hoopis v¨aike kelluke , mis vasakult ja paremalt narmastega kaunistatud. Luu- ja pronkskir- 57 jas on m¨argil kas u ¨ks v~oi kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilista- mine on samaani tuntud v~otteks, algselt oli ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri ka- sutab t¨ahenduses `s~obralik, m~onus' .: "Niisiis kallid k¨ u lalised l~ obustagu vanemaid ." : "Ma tahan oma esiisadele r~o~omuks olla." Algselt oli jumalustele r~o~omu te- gemiseks. oli u ¨ks kuuest va- nast kunstist, ka Konfutsiuse "Vesteid ja vestlusi" : Luule ja laulud ¨ argitavad (hinge), kombekus hoiab (meid) koos, muusika toob k¨ upsuse 1 . Muusika on u ¨limaks astmeks, mil- leni inimene v~oib j~ouda. 1 [M¨all 88, lk
すず ei ole trummi ega pillikeele kujuga, vaid hoopis v¨aike kelluke 鈴, mis vasakult ja paremalt narmastega kaunistatud. Luu- ja pronkskirjas on m¨argil kas u¨ ks v˜oi kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilistamine on sˇamaani tuntud v˜otteks, algselt oli ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri kasutab t¨ahenduses ‘s˜obralik, わらく おうそんいしゃしょう かひん m˜onus’ 和楽.〔王孫遺者鐘〕: ‘Niisiis kallid k¨ulalised 嘉賓 l˜obustagu vanemaid ふけい きょうしょう 父兄.’〔 鐘〕: ‘Ma tahan oma esiisadele r˜oo˜ muks olla.’ Algselt oli 樂 jumalus- しんれい tele 神霊 r˜oo˜ mu tegemiseks. 樂 oli u¨ ks kuuest vanast kunstist, ka Konfutsiuse
annaabi.ee 
