emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india pillide kuningannaks. Sarod- on lautotaoline näppepill. Victra vina- meenutab steel-kitarri. Tanpura- on enimlevinud burdoonpill. Tablad- india trummid. Mridang- on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm. Shahnai- on valju häälega oboelaadne puhkpill. Pungi- on instrument mida mängivad maotaltsutajad. Jana-Gana-Mana ('Sina oled kõigi inimeste meelte valitseja') on India hümn. Selle algsete bengalikeelsete sõnade autoriks on Rabindranath Tagore. Hümn on kasutusel 1950. aastast alates.
22 veerandtoonilisest intervallist moodustuvad 7-toonilised põhilaadid.Igal meloodiatüübil raagal on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik:solist,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar,poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne sahnai. Klassikaline india tants on tekkinud rahva-ja templitantsudest ning arenenud tihedas seoses india klassikalise teatriga.Tema põhisuunad on jõuline ja kirglik tandava ning lüüriline ja õrn lasja.Nende suundade kombinatsioonidest on tekkinud 4 klassikalise tantsu koolkonda:bharat natjam,kathakali,kathak,Manipuri.Tantsudes on olulised igad liigutused,eriti käteliigutused, kuna iga liigutus tähistab kindlat nähtust või tundevarjutust. Taj Mahal
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka intervalle. Hiina
annaabi.ee 
