Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat)
lubada, aga mitte kui puuslike. 8) Konstantinoopolis 869-870 kirikupoliitiliste tülide arutamine ja paavsti ülemvõimu tunnustamine. Idakirik seda oikumeenilisena ei aktsepteerinud. Euroopa keldi, germaani ja slaavi rahvaste ristiusustamine: Germaani vaata ülevalt Keldi - ??? Slaavi Algab Rooma ja Bütsantsi kultuuri tungimisega ida ja kesk euroopasse. 6. saj Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas, 8. saj sloveenide hulgas. Karl Suure ajal algab misjon vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 liituvad serblased idakirikuga. 863 alustavad Konstantinos ja Methodios misjonitööd Suur-Molraavias (Suur-Määri riigis), hiljem liituvad Tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 bulgaarlaste ristiusustamine 866 ristitakse 1 rühm venelasi. 948 Havelbergi, Brandenburgi ja Oldernburgi piiskopkonna asutamine 966 Poola vürsti Mieszko ristimine 968 Otto I asutab Magdeburgi piiskopkonna 973/976 Praha piiskopkonna rajamine