rahavõimule ja kivinenud tavadele tuginev põikpäisus, jõhkrus ja harimatus. See "pimeduseriik" saigi Ostrovski draamaloomingu ainevaldkonnaks. Teosed: "Kaasavaratu", "Talendid ja austajad", "Süüta süüdlased", tippsaavutuseks aga draama "Äike". Suure populaarsuse omandas Ivan Gontsarov (1812 1891) oma romaaniga "Oblomov". Teos käsitles pärisorjade tööle rajatud härrasrahva jõudeelu ja olesklemise laostavat mõju. Romaani peategelase Ilja Oblomovi päev möödub uniselt ja sisutuna, ta ei suuda millegagi toime tulla ning pärast jõuetuid katseid ennast tegevusse sundida laskub ta taas unistuste maailma. Maast madalast on Oblomovit hoitud tegevuse eest. Lapsepõlvest juurdunud harjumus ainult käsutada on muutnud ta jõuetuks isegi käske jagama. Oblomovi taolised mõisnikud elasid ikestatud talupoegade tööst, rääkisid prantsuse keelt, järgisid hoolega uuemaid lääne moesuundi ja ei teinud mitte midagi
Ka see ei rahuldanud Tolstoid. 40ndate lõpul ja 50ndate alguses ilmub ajakirjanduses palju selliseid tekste, mida nimetatakse vahepealseteks zanriteks. Tolstoi saab teada, et kaasaegseid kriitikuid need zanrid köidavadki: mälestused, autobiograafilised kroonikad, märkmed, kirjad, reisikirjad kõik need, mis ei ole puhas ilukirjandus. Kaasaegsed kriitikud püüavad neid tekste väärtustada. Gontsarov avaldab 1849. aastal ühe katkendi oma tulevasest romaanist ,,Oblomov". Katkend on Oblomovi unenägu. Sellel pealkirjal on 24 autobiograafiline iseloom. ,,Bagrovi lapsepõlveaastad" Aksakrov see on ka autobiograafiline. Neid tekste loeb ka Tolstoi. Turgenevi ,,Küti kirjad" hakkavad ka ilmuma 1847. aastast. Neid tekste lugedes otsustab ka Tolstoi midagi taolist kirjutada. Ta hakkabki kirjutama oma lapsepõlve. Ta kirjutab seda ümber neli korda. Ka tema vend Nikolai kirjutab.
annaabi.ee 
