Otoskleroos ehk otospongioos on primaarne labürindi luulise kapsli ja kuulmeluukeste düstroofiline haigus, mis avaldub kliiniliselt jaluse jäigastumise ehk anküloosina. 90%-l juhtudest on käsnja luu tekkekohaks jaluseplaadi eesimine piirkond, mis põhjustab plaadi fikseerumise esikuaknas ja konduktiivse kuulmislanguse. 30%-l haigetest on luulise kapsli otosklerootilisi muutusi ka teoakna piirkonnas. Teoakna täielikul oblitereerumisel ei ole esikuakna kirurgilisel ravil mõtet. Otoskleroosi puhul tekib hiljem lisaks konduktiivsele kuulmislangusele ka sensorineurinaalne kuulmislangus, mille põhjust ei ole veel selgitatud (toksilised ained kahjustavad neuroepiteeli?). Hiljem kujuneb ka ligementum spirale ja stria vascularise atroofia ning välimiste karvarakkude hävimine (kohleaarne otoskleroos). Otoskleroosi esineb ~ 3-4 % elanikkonnast, sagedamini valgetel naistel vanuses 20-30 aastat, 60% juhtudest perekondlik esinemine
enam edasi ja kujuneb progresseeruv kuulmise langus. Otoskleroos ehk otospongioos on primaarne labürindi luulise kapsli ja kuulmeluukeste düstroofiline haigus, mis avaldub kliiniliselt jaluse jäigastumise ehk anküloosina. 90%-l juhtudest on käsnja luu tekkekohaks jaluseplaadi eesimine piirkond, mis põhjustab plaadi fikseerumise esikuaknas ja konduktiivse kuulmislanguse. 30%-l haigetest on luulise kapsli otosklerootilisi muutusi ka teoakna piirkonnas. Teoakna täielikul oblitereerumisel ei ole esikuakna kirurgilisel ravil mõtet. Otoskleroosi puhul tekib hiljem lisaks konduktiivsele kuulmislangusele ka sensorineurinaalne kuulmislangus, mille põhjust ei ole veel selgitatud (toksilised ained kahjustavad neuroepiteeli?). Hiljem kujuneb ka ligementum spirale ja stria vascularise atroofia ning välimiste karvarakkude hävimine (kohleaarne otoskleroos). Otoskleroosi esineb ~ 3-4 % elanikkonnast, sagedamini valgetel naistel vanuses 20-30 aastat, 60% juhtudest perekondlik esinemine
annaabi.ee 
