Tänu uudismaadeprogrammile oli 1958. aasta viljasaak 30 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal. 1958. aastal suurenes lihatoodang vaid viis protsenti. Larionov lubas 1959. aastaks suurendada lihatoodangut kolme kordselt Rjazani oblastis. Peaaegu kõik kariloomad tapeti, isegi lüpsilehmad ja sugupullid ning individuaalpõllupidajate lehmad ja sead. Loomi osteti kokku ka teistest oblastitest. Lõppkokkuvõttes andis Rjazani oblast riigile 30 000 tonni liha, kuigi lubatud oli 180 000 tonni. Kui tõde jõudis päevavalgele, lasi Larionov ennast maha. 19591960 lihatoodang ei suurenenud ja uudismaaprogramm ei tasunud ennast ära. Talupidajad olid Hruštšovi peale vihased, et ta oli lubanud suurt saaki, aga tulemust ei ole.
koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt. Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst. Väljaränne Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias. 14. juunil 1941 toimus esimene massküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti
annaabi.ee 
