piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau -poolapäraselt Wroclaw, Stettin - poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Köningsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette Austria ja Saksamaa ning Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel. Paika pandi, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavana kohtu ette. Konverentsil otsustati, et Nõukogude Liit pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama Jaapanit. Lepiti kokku Korea ühise
Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. POOLA ÜLESTÕUS Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik. Sõjajärgse riigipiiri muudatustega Jalta konverentsi alusel, liideti Poolaga läänesuunalt Ida-Sileesia Wroclawiga ja Ida-Pommeri Gdańskiga ja Ida- Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Ida-Preisimaa liideti NSV Liiduga Königsbergi oblastina. NSV Liidu ja lääneliitlaste poolt sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusega kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud Lääne-Ukraina (Lviv) ja Lääne-Valgevene (Brest-Litovsk) alade liitmine NSV Liiduga. UNGARI ÜLESTÕUS 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I
annaabi.ee 
