Otsused langetati dokumentide alusel tagaselja. Vangilaagrisse mõistetud isikud saadeti NSVLi vangilaagritesse ja surmamõistetud hukati Eestis. NSVLis oli olemas ka tsiviilkohtusüsteem. Kuid aastatel 19401941 mõisteti vaid üksikutel juhtudel poliitilistel põhjustel vangistatud inimeste üle kohut ENSV Ülemkohtus. Pärast sõja algust Saksamaaga saadeti enamik veel süüdi mõistmata vange Nõukogude Liitu, kus nii kohalikud tribunalid kui ka NKVD Erinõupidamised ja kohalike oblastikohtute kriminaalkolleegiumid jätkasid nende kohtuasjade menetlemist. Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 19401941 Nõukogude Liidu eesmärkideks Eesti Vabariigi okupeerimisel oli rindejoone õgvendamine sõja puhuks Saksamaaga ning Eesti Vabariigi likvideerimine ja Eesti sovjetiseerimine. Nõukogude Liit oli totalitaarne ühiskond, mis ei austanud inimõigusi ja isikuvabadusi. Riiki juhtis mõneliikmeline Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike)
Otsused langetati dokumentide alusel tagaselja. Vangilaagrisse mõistetud isikud saadeti NSVLi vangilaagritesse ja surmamõistetud hukati Eestis. NSVLis oli olemas ka tsiviilkohtusüsteem. Kuid aastatel 1940–1941 mõisteti vaid üksiku- tel juhtudel poliitilistel põhjustel vangistatud inimeste üle kohut ENSV Ülemkohtus. Pärast sõja algust Saksamaaga saadeti enamik veel süüdi mõistmata vange Nõukogude Liitu, kus nii kohalikud tribunalid kui ka NKVD Erinõupidamised ja kohalike oblastikohtute krimi- naalkolleegiumid jätkasid nende kohtuasjade menetlemist. 2. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike vangistamine NKVD vangistas 1940. aastal peaaegu 1000 ning NKVD ja NKGB vangistasid 1941. aas- tal peaaegu 6000 Eesti Vabariigi kodanikku ja elanikku. Enamik neist inimestest mõisteti süüdi ja saadeti NSVLi vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri, või hukati surmaotsuste alusel Eestis või NSVLis, kui surmaotsus võeti vastu pärast sõja algust ja/või kui vang oli
annaabi.ee 
