teooriakäsitlus, kuna ka väljaspool teadust, ühiskonnas, on indiviid vastamisi mingite sotsiaalsete situatsioonidega, millel on teatud iseloomulikud omadjused hoolimata sellest, kas 4 inimene neid teadvustab või kas need talle meeldivad. Kuid siiski ei suudeta ka teisi käsitlusi täielikult ümberlükata ning seega jääb lõpuks ikkagi igaühele oma arvamus. Ei saa öelda, et teadust võiks käsitleda üdini objektivistlikult, kuna indiviidide veendumused mõjutavad neid alati mingil määlal. Päris maha ei saa kanda ka induktivismi ja falsifikatsionismi, kuna vaatluste ja eksperimentide abil on tehtud edukaid ennustusi ning falsifitseerimise abil on võimalik jõuda uute teooriateni. Sellest võiks järeldada, et igaüks leiab endale sobiva käsitluse ning tegutseb sellele vastavalt, jõudes siis arusaamale, kas see on parim viis või mitte. 5
2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi). Mis ühele on probleeme teisele ei ole. Näiteks autoliiklus mis saastab õhku. Probleemid objektivistliku käsitlusega: 1. Et on olemas miskit, mis on „normaalne“ ja „hea“ aga kes otsustab? 2. Eeldab, et kogu ühiskonnal on sarnane arusaam SP’st Ajalooliselt on muutunud mida peetakse SPks Erinevad probleemid kiidavad heaks või laidavad maha erinevaid asju mis võivad