Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, nn automatismi, kujutades teadlikult oma maalidel unenögudes nähtud polte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike piltide tsensuuri, vaid nende väljendamist konkreetsete maalidena, misläbi sündisid käsitsi tehtud fotod, nagu kunstnik neid ise nimetas. Selliseid pilte maalides kasutas Dali paranoiakriitilist meetodit, mille abil ta püüdis objektiveerida ja süstematiseerida pettekujutluste puhtalt subjektiivset ning unenägude väga isiklikku sisu ja unenägu loomeprotsessi ajal mingisuguses ärkvelolekus hoida. Sel ajal kui sürrealistlik automatism paljastas uue, erineva reaalsuse, uuris ja süstematiseeris Dali seda ning seeläbi võimaldas uut reaalsust tundma õppida. 1929. aastal valminud maal ,,Sünge mäng'' on varane näide sellest kunstilisest loomispõhimõttest, millest sai alguse Dali kontakt sürrealistide rühmaga. See
lõplikult teadvustatud (hybris – inimene ei saa seda saavutada). Mõjutusajaloo ja mõjutusajaloo teadvuse vahele jääb diferents; lõplikult ei suuda mõjutusajalugu teadvustada. Lk 197. Võrdleb edasi mõjutusajaloo teadvust ja ajaloolisuse teadvust. Situatsioonis sees olles ei teadvusta me omale seda kunagi täielikult. Situatsioonist tuleks väljuda, et seda täielikult teadvustada. Situatsiooni ei saa objektiveerida. Objekteerimine ehk väliseks tegema. Peaksime ennast siis ajaloosituatsioonist välja tõstma, aga ei saa. Hermeneutiline situatsioon, def? „situatsiooni koht, milles me leiame end olevat varasemast päritu suhtes, mida meil tuleb mõista. Olla mõjutusajaloost mõjutatud tähendab olla mõjutusajaloos. See refleksioon pole aga lõpule viidud. Olla ajalooline tähendab olla mitte omada lõpule viidud eneseteadmist. „Mina“ on ajalooliselt kujundatud
annaabi.ee 
