Kui saaksime mingil viisil minna luuletaja psüühikasse, siis see läbielamine ei moodusta luuletuse tähendust – luuletuse tähendus on midagi muud. Kus see muu tuleb? Seega peab edasi täpsustama seda objekti. Luuletuse tähendus ei samastu psüühilise läbielamisega. Kolmas järeldus: luuletaja ei ole oma teose privileegne tõlgendaja; luuletaja ise ei mõistagi oma teose tähendust. Kust tähendus pärineb? Pärineb objektiivsest vaimust. 4. peatükk. Skeem lk 82, lehel. Lk 84 – elu objektivatsioon. Psüühiline, elamus kitsamas tähenduses. Väljendus on elu objektivatsioon. Objektivatsioon on – väliseks tegemine (teostame selle objektis; nt luuletaja paneb luuletuse kirja), väljub privaatsfäärist ja saab väliseks objektiks); saab intersubjektiivselt ligipääsetavaks (interpreteeritud objektiivne vaim (vaimuteaduste objektiks)). Objektiivse vaimu käsitlemine elu objektivatsiooni kaudu – tähenduste kogum,
- Verbaalsed protsessid (ütlema, kiitma, arutama, tõdema, väitma) - Verbaalsed/mentaalsed (nt „Küll on tore,“ rõõmustas peaminister) - Eksistentsiaalsed protsessid – väljendavad olemas olu (nt lootust on). Agent pole lauses alati subjektina, võib jääda ka nimetamata. Subjekti rollis on nimetamata juhuse korral tegu impersonaliseerimisega: Abstraktsioon (nt kodakondsuseta elanike probleem nõuab lahendamist) Objektivatsioon (nt suusavõistluste ülekanne lükkas valitsuse pressikonverentsi algust 10 min edasi) – kui osalisele viidatakse temaga seotud tegevuse või tulemuse kaudu. … Tekstistruktuuri analüüs Tekstuaalse funktsiooni analüüsis vaadatakse, kuidas tekst on kokku pandud: mis sõnumiga, mis viisil tekst konstrueeritakse? Mis struktuuritunnuseid tekstis on? Funktsionaalses analüüsis analüüsitakse teksti struktuuris, mis võimalusi teksti vormiline kokkupanek annab teksti
annaabi.ee 
