Mart Linnas Retsensioon John Keegan'i ,,Esimene maaimasõda" ja ,,Teine maailmasõda" põhjal Maailmasõdade kohta on tänapäevaks ilmunud lugematul hulgal teoseid, teadustlikke kui ka fiktsionaalseid. Miskipärast peetakse briti autori John Keegani teoseid üheks objektiivsemateks ning tasakaalukamateks. Siinkohal üritan ma tema teoseid hinnata ning võrrelda mõne teise ajalookirjandusliku teosega. ,,Teine maailmasõda" Esmapilgul näib raamat huvitava lugemisvarana, mis võiks anda uusi perspektiive sõjasündmuste kohta. 1989. aastal valminud raamat annab üldpildi II Maailmasõja sündmuste ning protsesside kohta. Teos on kuude peatükki, suuremate rindejoonte ning pöördehetkede järgi
enesehinnang oma tegevusele (oma tegevuse õigustamine), sellised hinnangud ei ole eriti objektiivsed, kuna vastused sõltuvad 36 % vaadetest, 20 % loogikast ja 28 % esitamisviisist (sõltuvus sõnalisest veenmisest); - grupi hinnang seda teostab ekspertide grupp, kes on erinevatel seisukohtadel, arutlevad, toovad esile omad arvamused ja lõpuks teevad üldhinnangu - vaidlustes sünnib tõde. Selliseid hinnanguid loetakse objektiivsemateks. Näiteks pedagoogiline nõukogu, arstide konsiilium, iluvõimlemise hindamine jne. Grupis peab olema eksperte üle kahe, soovitavalt mittejaguv kahega arv eksperte. Eksperthinnangu küsimustiku koostamisel on samad põhimõtted kui anketeerimisel. Ekspertuurimuse hindamisel kasutatakse hinnangulist skaalat ja võrdlevat skaalat ( milliseid hinnanguid on kõige rohkem ntud ekspertide poolt see antakse lõplikult). Eksperthinnangu eriliigiks on Delfi-meetod, kus vastuste hindamine toimub mitmes
annaabi.ee 
