õigusrikkumistega) riigi võimuorganite aktid – seadused, määrused kohtuorganite aktid – kohtumäärused, -otsused 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Koosseisu elemendid on: käitumise subjekt käitumise subjektiivne koosseis käitumise objekt käitumise objektiivine koosseis 42. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loomad, loodusjõud. 43. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tunnusteks on kõik need õigusrikkuja käitumise psühholoogilised aspektid kogumis, kuidas ta suhtus oma teosse
õigusnormidega kehtestatud keedu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumisne on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Koosseisu elemendid on: 1) käitumise subjekt 2) käitumise subjektiivne koosseis 3) käitumise objekt 4) käitumise objektiivine koosseis 43. Õigusrikkumise subjekt. Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikuks suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõike deliktivõimet omav isik. 44. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumises nagu igas muus käitumises väljendub ka isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühisknna ja riigi huvidesse, õigusesse
õigusnormidega kehtestatud keedu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumisne on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Koosseisu elemendid on: 1) käitumise subjekt 2) käitumise subjektiivne koosseis 3) käitumise objekt 4) käitumise objektiivine koosseis 43. Õigusrikkumise subjekt. Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikuks suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõike deliktivõimet omav isik. 44. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumises nagu igas muus käitumises väljendub ka isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühisknna ja riigi huvidesse, õigusesse
annaabi.ee 
