sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. *reliikvia - religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega *Reval - Tallinn *Dorpat - Tartu *Pernau - Pärnu *Wesenberg - Rakvere *Fellin - Viljandi *Hapsal - Haapsalu *Oberpahlen - Põltsamaa *Weissenstein - Paide *Arensburg - Kuressaare *Ösel - Saaremaa *Dagö - Hiiumaa *Rynö - Ruhnu *Kynö - Kihnu *Reppin - Rapla *Neuschloss - Vasknarva *Hungerburg - Narva-Jõesuu *Alentakina -
kaldanõlva all Kooliallika juures on kuulus kirikumõisa rentniku saun, mille akna Toots müristajaga katki lasi. Amme jõest leiab aga usin otsija põhja lastud parve. 2.3 Põltsamaa loss Põltsamaa linnuse ehitamist alustati juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Linnus on elanud üle nii hiilgeaegu kui ka arvukaid rüüsteretki. Kõige rohkem kannatasid Põltsamaa elanikud aga Liivimaa Kuninga Magnuse ajal, kes oli endale residentsiks valinud Põltsamaa (Oberpahlen) ja valitses siin 1570-1578. 8 Ka linnus sai sajandite vältel kõvasti kannatada ja 1770ndatel ehitati vana konvendihoone asemele kaunis rokokoostiilis loss. 1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole tänaseni suudetud täielikult konserveerida. Siiski on loss Põltsamaa piirkonna tõmbekeskuseks, lossihoovis asuvad
1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus. Põhjasõja ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. 18. sajandi teisel poolel paistis Põltsamaa kihelkond silma majandusliku ja kultuurilise õitsenguga. Sellele aitas enim kaasa Vana-Põltsamaa mõisa valdaja, kes rajas hulgaliselt tööstusettevõtteid. Kihelkonda rajati peeglivabrik, vasekoda ja klaasivabrik. Põltsamaale on toonud tunutust ka esimene eestikeelne ajakiri Lühike Öppetus. Kuni 1917. aastani kandis linn nime Oberpahlen. Linna õigused saadi 1926. aastal. Põltsamaa on kohaks, kus õmmeldi esimene sinimustvalge lipp. (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa) 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur Linnas on 2016. aasta esimese jaanuari seisuga 4244 elanikku. Põltsamaal asub üks ühisgümnaasium 600 õpilasega ning kaks lasteaeda. Lastel on võimalus käia ka muusikakoolis, kunstikoolis ja spordikoolis. Põltsamaal on olemas ka haigla ja kirik. Linnas
annaabi.ee 
