Ühelt poolt on nimeküllus tervitatav ja tõstab huvi loo nimitegelase suhtes, teisalt aga muutub häirivaks, eriti olukorras, kus mõnikord ei saadagi aru, mis vilja toiduretseptides silmas peetakse. Esmalt otsetõlge ingliskeelsest eggplant'ist ehk "munataim", mõnel juhul ka "munavili". Väidetavalt sündis see nimetus algsete viljade teatud sarnasusest munadega nii värvuse kui ka suuruse osas. Seejärel samuti võõrkeeltest tulenevad mugandused "aubergiin" või "obergiin". Ja lõpuks eestikeelne vaste "pommu", mis paraku eriti laialdaselt kasutusele pole läinud. Peategelane ise on pärit Indiast. See taim armastab valgust ja soojust ning meie kliimas ei kipu viljad valmima. Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu- ja ravimtaimedeks ning nende söömist vaadati kui parajat julgustükki. Kahtlusi tekitas nii viljade eriskummaline kuju, kibemõrkjas mekk kui harjumatu värvus
kaal g % % Artisokk keedetud: 236 50 118 15 100 Peedilehed keedetud: 224 20 179 44 100 Basiilik värske: 119 16 100 - 100 Baklazaan värske(obergiin): toores, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, naturaalsed 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas:
annaabi.ee 
