Sobek krokodill, sõi ära halvad hinged Vanemad jumalad on inimkehaga ja looma peaga, uuemad on üleni antropomorfsed. Vana Riik (püramiidid) Keskmine Riik Uus Riik Mastaba ühekordne, vaarao maeti maa alla. Astmimkpüramiid. Sile püramiid. Giza väli Cheops (143 m), Chefren, Mükerinos. Pärast püramiide hakatimatma kaljuhaudadesse. Ramses II (Abu Simbel). Hatsepsut (naisvaarao). Jumalate templid: ilma katuseta, sammaste read, väravaehitis koos obeliskiga. Kujutav kunst Egiptuse poos: näidata võimalikult suurt pinda inimkehast. Idealiseerimine: igavene noorus, jõud jne, isikupära pole oluline, vaid staatus. ERANDINA EHNATON Ehnaton oli naisvalitseja Nofretete abikaasa. Arvatakse, et Ehnaton kehtestas esimesena maailmas monoteismi, olles seega Moosese vahetu eelkäija. Vaarao Ehnaton oli äärmuslikult groteskse kujutamise objektiks.
Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Stukk-dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga). Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL
Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4. egeuse(kreetamükeene) III at e.m.a