kes soovib ökonoomusust, kes jõudlust, või hoopis puhtamaid heitgaase. Tänapäeval võib segadusse ajada fakt, et aju tootluse suurendamise korral tarkvaralises mõttes, ei ole tegu aju vahetusega. Moodsamaid tänapäevaseid ajusid on võimalik väga kergelt aju ümber seadistada isegi tarkvara uuendamisega on võimalik saada mõned jõunäitajad juurde. Tihtipeale on sellistel autodel olemas spetsiaalne port vasatava toimingu tegemiseks(nt OBDII)[5]. Vanematel, ilma OBDII pordita, on võimalik seadistada aju ümber läbi diagnostika pistiku. Kindlasti ei tohiks aju programmeerida ebapädevad inimesed, kuna kui ei teata, mida tehakse, võib aju kergelt rikki minna ja isegi tuua kaasa mootoririkkeid. Samuti ka ebakõlbulikke juhtarvuteid. Põhiliseim muudatus mida ajus tehakse on süütemomendi ajastuse seadmine varasemaks, kuid siin peab arvesse võtma ka fakti, et varajasem süütemoment nõuab
alates 01.01.1996 on see nõutav kõigil Ameerika Ühendriikides müüdavatel uutel sõiduautodel. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem, alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on OBDII kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletud selle asukoht sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode. 4. Andurid 4.1 Jahutusvedeliku temperatuuriandur Ehitus ja tööpõhimõte- Jahutusvedeliku temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termistore
annaabi.ee 
