*peamine tunnus: ümarkaar ( Vana-Rooma) looma, taime kujutis, piilar-sammas ARHITEKTUUR * Kiriku sees triumfikaar-tsansepti kohal * Püstpalkkirikud Norras *Ottode kunst- kirikud, linnused, peamine keskaegsete linnuste - Borgundi puukirik, nagu nõiamaja, põhiplaan- ehitamise aeg, ruudukujuline- eeskujuks Bütsantsi viikingid -Bergfried (saksa) tornlinnus- 30-40 m, tuhandeid -Donjon (prantsuse) tornlinnus, 10 tuhandeid. Donjonikompleks KUJUTAV KUNST -Tower (renessansi ajal kindlus-vangla) -Windsor ( Londonis) · kirikute kaunistamine, aknad väikesed, säilinud
(näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud). Filmis on paeluvad eriefektid nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või Mõhu ja Tölpa öise norskamise stseen. Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka ühe kulminatsiooni puhul: filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsa hetke tulles, raamatus aitab neid selles linnuke, kes hiljem, kui lapsed juba kodus on, toob teate nõiamaja juurest, et sealsed asukad on kadunud, ilmselt kartes, et neid otsima hakatakse. Allikas: Wikipedia.org
mõttele pühendada üks raamat temale, nii sündiski päkapikujutt "Pikkurilli"."Kui ühel juba on, ei saa teisedki ilma jääda. Tänaseks on oma raamat ilmunud kuuele lapselapsele, kahe oma ootab ilmumist ja kahele, varsti juba kolmele, veel kirjutamist."Kas pole tore, kui lapsel on eluaeg raamat, mis on talle pühendatud?" küsib Hainsalu. Midagi ei saa olla paremat kui oma vanaema kirjutatud raamat. Hainsalu lasteraamatutest tuntumad on "Pikkurilli", "Jette", "Nõiamaja", "Suurejüri peremees", "Väike hiiglane", "Kool on koolon" ja "Koerliblikas" Kirjaniku sõnul on tema lugemiskasvatuse põhimõtteks mänguliselt arendada laste fantaasiamaailma ja rõhutada õppimise ja enese harimise tähtsust. Luulest Lehte Hainsalu on kirjutanud väga palju luulekogusid lastele kui ka täiskasvanutele("Liivakellas niriseb aeg" "Rukis loob pead" jne). Kahtelemata on Lehte Hainsalu kõige kuulsaim luuletus "Teisel pool vett", millele kirjutas viisi Urmas Alender.