Kuidas saaks ma edasi eksisteerida, kui mind alandatakse nii taevste, kui maiste seas. Seega on mul valida kas uputada end siinsamas või töötada edasi. Siiski kui loobuda kõigest nüüd vib saada mulle osaks Prometheuse karistuse sarnane saatus. Siiski tema tule toomise patt on palju suurem. Mina ju ei varastaks midagi. Siiski nad saaksid mu aheldada paadi külge ja jätta mu igaveseks uppuma. Sunniks ujudes vedama paati. Samuti ei saaks ma häbi teha oma vanematele, Erebusele ja Nyxile. Vähemalt praegu on mul soe ja ma näen keda vean. Mõnikord arenevad ka meeldivad vestlused. Siiski iga teekonna lõpus hinged lahkuvad ja ma pean üksinda tagasi sõitma. Saaks keegi minu juurde jääda, kuid ei. Ja tulevadki järgmised... Mis huvitavaid isikuid... Alati on tore teada kuidas nad surnud on. Hea on hiljem irvitada omaette, mu ainus ajaviide. Oi, mis huvitav tegelane seal on... kas tundub ta kuidagi tuttavlik ehk? Ahjaa, see on ju Herakles, olen kuulnud temast klatsi
purunes ning selle kergematest osadest sai taevas , raskematest maa. Pangu pidas oma ülesandeks taevast ja maad lahus hoida ja kasvas selle vahe täis. Kui ta väsis ning suri, tekkis tema kehast ülejäänud loodus ( lk 371). Kreeka müüdid jumalate sünnikohta räägivad samuti Kaosest kõige algusest. Kaosest tekkis Gaia (Maa-ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele, sügaval tema all keerlesid Tartarose udud, Eros ilmutas end ja tõi oma veetlusega kaasa jumalate sünni Nyxile. Indias on loomismüüte rohkem. Neid räägitakse ja lauldakse siiani. Mõned on keskendunud olemise ja mitteolemise mõtestamisele- näiteks ,,Rigveeda" loomislaul. Teistes ag aegustevad jumalad maailma loomise juures aktiivselt- näiteks lugu Pradzapatist, kes kerkis ürgveest välja nuttes, sest ta tundis end üksildasena ega teadnud misk ta on maailma sündindu. Tema mahalangenud pisaratest tekkis maa ja ärapühituist taevas ja õhk.
Kuidas saaks ma edasi eksisteerida, kui mind alandatakse nii taevste, kui maiste seas. Seega on mul valida kas uputada end siinsamas või töötada edasi. Siiski kui loobuda kõigest nüüd vib saada mulle osaks Prometheuse karistuse sarnane saatus. Siiski tema tule toomise patt on palju suurem. Mina ju ei varastaks midagi. Siiski nad saaksid mu aheldada paadi külge ja jätta mu igaveseks uppuma. Sunniks ujudes vedama paati. Samuti ei saaks ma häbi teha oma vanematele, Erebusele ja Nyxile. Vähemalt praegu on mul soe ja ma näen keda vean. Mõnikord arenevad ka meeldivad vestlused. Siiski iga teekonna lõpus hinged lahkuvad ja ma pean üksinda tagasi sõitma. Saaks keegi minu juurde jääda, kuid ei. Ja tulevadki järgmised... Mis huvitavaid isikuid... Alati on tore teada kuidas nad surnud on. Hea on hiljem irvitada omaette, mu ainus ajaviide. Oi, mis huvitav tegelane seal on... kas tundub ta kuidagi tuttavlik ehk? Ahjaa, see on ju Herakles, olen kuulnud temast klatsi
annaabi.ee 
