arengule. 1704.a alistusid venelastele Narva ja Tartu. Vene vägedele alistusid 1710.a 15 juulil Riia, 23.august Pärnu, 26.september Kuressaare ja 10.oktoober Tallinn. Rootsi sõjavägi sai õiguse segamatult linnadest lahkuda ja laevadel Rootsi poole purjetada. Linnadele kinnitati nende endised õigused. Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna eriõigused 1.märts 1712. Eesti ja Liivimaa kuulumine Vene impeeriumi koosseisu vormistati Uusikaupunki ehk Nystadti 1721.a rahulepinguga, millega kinnitati veelkord 1710.a kapitulatsiooni sisu. Rootsile maksis venemaa kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning andis Rootsile õiguse tollivabaks viljaimpordiks Balti kubermangus. Kapitulatsioonid ning Uusikaupunki rahu tagasid Eesti ja Liivimaa senise elukorralduse säilimise. 18.saj ühendati Läänemere kubermangude koosseisu Vene impeeriumisse ka Eesti ala linnad,mis olid sellisena erandlikus staatuses võrreldes teiste Vene impeeriumi linnadega.
Kubermangude jagamine kreisideks ehk maakondadeks. Lisaks veel kreiside allstruktuurid ehk osad, eeskujuks olnud nii Rootsis kui Läänemereprovintsides olnud 9 kihelkonnad. Võetakse üle ka kubermangude juhtimine (kubermangu eesotsas kindralkuberner või kuberner). - luuakse Venemaal ka uus valitsemine. Kolleegiumid. 1710. aasta kapitulatsioonidega ja 1721. a Uusikaupunki e Nystadti rahuga kinnitatakse Balti erikorra tulevased punktid. Esialgu jääb kehtima 1783. aastani. Võime ka küsida, miks Balti erikord välja töötati: Venemaa ise ei olnud veel sellist arengut läbi teinud, mida väljas oleks saanud rakendada, lisaks oli selge, et võimu kinnitamiseks ei ole piisav vaid sõjaline kohalolek, vaja on luua ka mingisugune haldusaparaat, mis eksisteeriks paralleelselt olemasolevate omavalitsustega. Paratamatult oli vaja kahetist võimustruktuuri
annaabi.ee 
