ühe viiulikontserdi ja palju kammermuusikat Kaija Saariaho (1952) · Muusikalise hariduse sai Sibeliuse Akadeemias, edasi läks Saksamaale, sealt Prantsusmaale IRCAM'i muusikainstituuti. · Töötas välja originaalse arvutielektroonika- orkester suhte ning omandas vilumuse arvutimuusika ,,live-elektroonika" kasutamises. See asetas tema muusika põhirõhu suurte muusikamasside aeglasele transformeerumisele. · Teosed: ,,Nymphea" ,,Petals" ,,Du Cristal" ,,Graal Theatre" Jouni Kaipainen (1956) · Muusikalise hariduse sai Sibeliuse akadeemias Aulis Sallineni käe all. · Stiililt ekspressionismi ja klassitsismi segu. · Varajasem teravam looming on asendunud nüüd selgema, harmoonilisema ja pehmema kõlaga. · Kirjutas 3 sümfooniat, mitmeid kontserte klarnetikontsert ("Carpe diem!"), koorimuusikat ("Runopolku", "Lacrimosa"). Magnus Lindberg (1958)
veemahutite kasutamist kalade jaoks, vee niisutavat ja jahutavat mõju. Viinapuude võrestikud, granaatõunad ja datlipalmid on dekoratiivsed motiivid, mis annavad edasi elu naudinguid ja elatusvahendeid suletud ruumi piires. Lillede, lootosetiikide ja metspartide kujutised annavad edasi huvi kodumaise ja imporditud floora ning fauna vastu. TAIMMATERJALIST. Kohalike taimede kõrval kasvatati aedades ka introdutseeritud taimi nagu palmid, lootos (tegelikult sinine ja valge vesiliilia - Nymphea caerulea), viinapuu, dummpalm (Hyphaene thebaica), pilliroog, sükomoor (üks viigipuudest - Ficus sycomorus). Kasvatati veel tamariske, harilikku viigimarja (Ficus carica), granaatõunapuid (Punica granatum), datlipalme (Phoenix daetylifera), roose, jasmiine, akaatsiaid, pärna, küpressi, plataani jms. Viigipuu (Ficus sycomorus) oli muistsete egiptlaste tähtsamaid puid. See oli püha puu ja seda kasutati ka muumiakirstude valmistamiseks.