mälestused Kirjalikud alaooallikad Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada. Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani hindamisraamat 1241, 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne. Kokkuvõtvalt Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust. Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis kabelikohad, ristid, matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul pole juttu puudest. Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest paikadest.
ümber. Johannes Renner- ordunotar/sekretär, kirjutas väga wie es eigentlich gewesenlikult ja seetõttu praegu allikana väga hinnas. Toona aga jäi lootusetult Russowi varju ega leidnud avaldamist. Liivimaa ajalugu 1556-1561.1556. aastal algas viimane Vana-Liivimaa kodusõda, kulmineerus nn koadjuutorisõda. 1562 Vana-Liivimaa lakkab olemast. Saared Taanile, Põhja-Eesti Rootsile, Liivimaa Poolale. Franz Nyenstede- Riia bürgermeister, teda uurib põhjalikult ka Raik, kirjutas kah Poola ajal. Liivimaa esiajast kuni 1609, eriti viimased 100 aastat. Dionysius Fabricius – jesuiit, Viljandi praost. Oli Poola-meelne. Tema „Liivimaa ajaloo lühiülevaade“ on aastatetest 1558-1610 ja pühendub eeskätt Poola võimuperioodile Liivimaal. Thomas Hiärn. Rootsi-aegne ametnik. Ta kirjutas 7. osalise Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajaloo,
annaabi.ee 
