loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid tegevusi, näidiseid jne selleks, et lapsed said aluse, mida pärast nad kasutavad keele õppimiseks. Algklassides kõik tunnid on eesti keeles, v. a. vene keele tunnid, mis algavad ainult teises klassis
jne. Kokkuvõteks või öelda, et tekstid on väga sarnased ja väga erinevad, see sõltub, millisest nurgast me vaatame. Peamine vahe seisneb sellest, et intervjuus on ühe inimese arvamus ja see inimene palju räägib veel oma kodumaa kohta, aga uudises on kirjeldatud olukord, konflikt, mis on meie linnas praegusel hetkel. Minu jaoks kõik see, mis oli seal kirjutatud keele õppimise kohta, on huvitav ja mul ei ole üks kõik, mis saab nende koolidega, kuda ma ise olin õpinud NVRKs ja mul ei ole üks kõik, kas venelased ja teised muulased hakkavad eesti keelt õppida või ei. Need artiklid palju näitavad seda, millilsed tingimused loob riik selle jaoks. Need artiklid näitavad, et kui sa tahad keelt õppida, siis sa pead seda ise tegema, olukord on selline, et kui saa ise ei tee, siis keegi sind ei aita. Kasutatud kirjandus: · Teet Korsten "Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane" http://pr.pohjarannik.ee/? p=7221 Viimati kontrollitud 12.11.2013.
annaabi.ee 
