Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine. Antikehad ei ringle mitte ainult veres, vaid nad lähevad ka kudedesse. Lümfisüsteemis, nina- ja suulimaskestas, hingamisteedes ning soolestikus kohtavad nad veel ühte liiki kaitserakke, nuumrakke. Need sisaldavad hulgaliselt kogumeid, milles talletatakse vahendusaineid, näiteks histamiini. Nende välispinnal paiknevad antikehade seondumiskohad (retseptorid). Ühelainsal nuumrakul paikneb kuni 100 000 antikeha. Antikeha on välimuselt Y-kujuline. Tal on jalg ja kaks haru. Jalg seondub nuumrakuga, harude abil püütakse sissetungijaid (antigeene) ning hoitakse neid kinni. Kui kaks antikeha on kinni püüdnud ühe ja sama antigeeni, nii et see mõlema antikeha vahel justkui silla moodustab, vabastab nuumrakk kogumis talletatud vahendusained. Need ained on väga agressiivsed. Kui nad nuumrakkudest ümbritsevasse koesse jõuavad, põhjustavad nad seal põletikku
Rakumembraanil paiknevad retseptorid : IgE seostumiseks Fc RI (kõrge afiinususega retseptor) nuumrakkudel, basofiilidel, Langerhansi rakkudel FcRI (madala afiinsusega retseptor), mis jaguneb Fc RIIa-B -rakkudel (stimuleeeib kasvu) ja Fc RIIb-T ja NK rakkudel, makrofaagidel IgE-ga seostuv proteiin (BP) nuumrakkudel, makrofaagidel, neurofiilidel, eosinofiilidel jt . Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad mediaatorid: Aktivatsioon: Antigeeni seostumisel nuumrakul oleva IgE – dega käivitub kaskaad: fosfatidüülinositool lõhutakse IP3 ja DAG suureneb tsütoplasmas vaba Ca2+ hulk toimub mediaatorite vabastamine graanulitest (eksotsütoos) Mediaatorid: histamiin - bronhide ahenemine, veresoonte dilatatsioon, lima eritus, veresoonte permeaabluse suurenemine (tänu plasmaproteiinide sattumisel interstitsiaalvedelikku tekib ka paistetus).