suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv. Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga Arvestades suremus protsente siis sündima peaks 44375 põrsast, kuna imikuna lõpneb 4,1% sündinud põrsastest siis võõrutusele läheb 42 556 põrsast. Võõrdeeas lõpneb 2,2 % seega nuumikuteks läheb 41 620 siga ja nuumiku sigalas lõpnemine 0,8 % seega realiseerida 41 287 siga. 3. Sigade realiseerimisvanus ja varavalmivus Põrsas kaalub sündides 1,3 kg , juurdekasv võõrutuseni 0,28 kg päevas. Põrsad võõrutatakse 4 nädala vanuselt, järelikult põrsaste keskmine kehamass võõrutamisel on 1,3 + 28 x 0,28 = 9,14 kg Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad
b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: · loomade liigist, vanusest ja arvust; · hoiustamisperioodi pikkusest; · pidamistehnoloogiast; · allapanu liigist ja kogusest; · laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast; a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. b) Tahesonnikuhoidlad. c) vedelsõnnikuhoidlad. Sigade vedelsõnnikut võib hoiustada sigala põranda all või väljas-
b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: • loomade liigist, vanusest ja arvust; • hoiustamisperioodi pikkusest; • pidamistehnoloogiast; • allapanu liigist ja kogusest; • laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast; a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. b) Tahesonnikuhoidlad. c) vedelsõnnikuhoidlad. Sigade vedelsõnnikut võib hoiustada sigala põranda all või
Põrsa ostuga seotud kulud Kp sõltuvad põrsa ostumassist Mp ja ostetud põrsa 1kg hinnast hp. Antud juhul kulude sõltuvus kujutab endast tegurite Mp ja hp korrutist.Seega on kindlaks määratud sealiha tootmisel esinevate kulutuste peamised komponendid ja nende komponentide kalkuleerimiseks vajalikud funktsioonid.Üldjuhul näeb sealiha arvutusliku omahinna mudel välja järgmine -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-; Omahind sõltub viiest erinevast tegurist: ostetud põrsa kehamass Mp, nuumiku realiseeerimismass Mr, jõusööda maksumus kf, farmikulud päevas kf ja ostetud põrsa 1 kg mass hp. Koostame sealiha arvutusliku omahinna ökonomeetrilise mudeli eeldusel, et meil on tegemist viiest sõltumatust muutujast sõltuva ruutfunktsiooniga, mille kuju on järgmine -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;.kus. y -; sealiha arvutuslik omahind (eelnevalt tähistatud O) x1 - põrsa ostumass e. ostetud põrsa kehamass (eelnevalt tähistatud Mp)
Ühele põrsale tuleb tagada 0,2 m söödafronti. Kui söödetakse söödaautomaadiga (groba 20), siis seal peab arvestama, et kui on 20 põrsast, siis 2 automaati, 15 põrsast saab ka 1 automaadiga hakkama. 13.Nuumsigade pidamine. Valdav nuumaliik meie vabariigis on peekoni- ja lihanuum. Nuumikususlud on ette nähtud 120-240 päeva vanustele sigadele, kehamassiga kuni 130 kg. Optimaalseks peetakse 10 nuumikut sulus. Ühe nuumiku kohta arvestatav sulu kogupind on 0,6...1 m2 vahemikus, vastavalt kehamassile. Ühe sea kohta tuleb arvestada 0,3 m söödtafronti. Ühte sulgu piisab ühest söödaautomaadist (groba 40 on arvestatud kuni 16 sea söötmiseks). Nuumatulemusi mõjutab lamamisala temperatuur külmal põrandal massi-iibed vähenevad. Õigete tingimuste korral on võimalik saavutada 100 kg kehamass 170-180 päevaga (700-800grammised ööpäevased massiiibed). 14.Seatõud Eestis.
annaabi.ee 
