pikkune jahiretk. Selle käigus on ta ennast kurguni täis õginud ja saanud külge paar uut puuki. Tal võiks olla samasugune tunne nagu mehel, kes on pärast paarikümnekilomeetrist jalgsimatka õhtusöögiks kaksteist kilo liha nahka pistnud. Kodu magesõstrapõõsa varjus. Siilivana on rikas mees, tal on palju kodusid. Talvekodu asub vaarikatihnikus. Pärast seda, kui ta on ennast rasvaste tõukude, magusate ploomide ja õuntega nuumanud, valib ta oktoobris sobiva paiga välja ja asub sinna usinalt suuremat sorti puulehti tassima. Tassib päratu hunniku kokku, siis aga hakkab ennast nendes veeretama. Keerleb mitu ööd ühtejärge, seni kuni okaste külge on tekkinud ühtlaselt tihe polster. Siis tõmbab ennast mõnusalt kronksu ja sulgeb oma mustad silmanööbid. Järgmine kord avab ta need alles ühel sumedal märtsiõhtul, kui lumi aurab ja musträstas kõrgel saareladvas nukralt vilistab.
Valmis sarved kaaluvad enamasti 2–5, üliharva kuni 20 kg. Normaalselt on täiskasvanud pullil ühel sarvel 5 või enam haru. Eluiga ulatub kuni 20 eluaastani. Hammaste kulumise järgi määratakse vanus. Hirvepulli välimus muutub elu jooksul üsna oluliselt. Isaslooma jälg on 11x8 cm, emastel ja noortel väiksem. Karvkate on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Sabapeegel on hele, selle keskel on tume lühike saba. Sigimine - Jooksuaeg on septembris ja oktoobri alguses. End suvel nuumanud pullid kaotavad ettevaatlikkuse. Välimus muutub: sarved on kasvanud ja nahast puhastunud, kael muutub jämedamaks ja ilmub tumedamatest karvadest lakk, lõhnanäärmed aktiviseeruvad. Jooksuajal kujunevad suuremad haaremid isaslooma juurde,kes muidu elavad üksikuna. Territooriumi tähistatakse lõhnamärkidega, sarvedega ja jalgadega kraapides. Hirvepullidel toimuvad innaajal väga hirmsad lähivõitlused ja hukkub palju hirvesid. Pullidel on võimas möire. Tugevad pullid
annaabi.ee 
