Ma esi olli ka sääl ja sai mõne tsilga viina. H II 52, 218/29 (10) < Räpina -- J. Poolakess (1895) Vale- ja absurdinaljade näiteid 1. Tüüp tingnimetusega "Suurejooneline pulm" -- pole ilmselt kattuv norra jutuga AT 1961, kuid osa siinseid motiive põimub ka sarja AT 1960 alltüüpidesse. Kivita Mats taht tütart mehele panna. Et ta üle küla rikas old, taht ta kua ästi suured pulmad teha. Este pand ta kohe kaks kuuenädalist orikast aeda pulma aaks tappa ja nuumand seitse pääva ühtepuhku jumalaviljaga. Siis akand ta pulmaõlut tegema ja pand terve kilimitu (12 toopi) linakseid likku. Sellest teind ta viis voati virrvommi (lahjemat õlut) ja kolm voati ästi kanged karamommi, mis kohe miest mässib. Juhtund külamies tulema, Mats kiit omal ästi kange õlle olema ja toond külamehele kapaga oma karamommi mekkida. Ise mõeld: "Soab näha, kas võtab mehe pikali!" Mies joond, soand süda täis,
kõik kõrvad silmad tõega hämmastuks. Kuid mina, lurjus tuim, siin norutan kui uneleja, teoks kes võimetu, ei sõnagi ma paota kuningast, kelt tema kallis elu ja kõik vara on röövit neetud moel. Kas argpüks olen? Mul tuvi maks, ses puudub sapp, et äng mind kõrvetaks. Sest muidu raisakulle ju ammu selle orja raipega ma nuumand oleks. Rõve kaabakas! Sa autu, julm ja kiimas kaabakas! Mind eeslit! Tore lugu küll, et mina poeg, kelle kallis isa mõrvati, kel kättemaksu taevas õhutand, kui hoor siin sõnadega südant paotan ja kukun vanduma kui köögitüdruk, kui ehtne libu! Ptüi! POLONIUS: Vaadake, kas pole ta jume muutunud ja silmis pisarad? Palun, aitab nüüd.
annaabi.ee 
