Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62 Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25 Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete loomade kohta. Kui talus on loomi, mida antud aastal ei müüda, tuleb arvestada pikema pidamisperioodiga. Vastupidi on aga peekonikasvatuses, kus looma üleskasvatamiseks kulub vähem kui aasta. Toodangu planeerimisel tuleks arvestada ka väljalangevuse protsenti
kiire areng. Kuna eesmärgiks on kasvatada vasikast lehm kahe aastaga, peavad lisaks kõigele muule ka tema seedeorganid olema täielikult välja arenenud. Kui vasikatele söödetakse liiga suures koguses piimasööta liiga pika aja jooksul, toimub piima seedimine libedikus ja pidurdub tema vatsa areng. Et vasika vats areneks normaalselt, peab vasikale hakkama ka varakult konsentraate ja heina lisaks pakkuma. Et saavutada vasika kiire kasv, tuleb teda kasvatada nagu nuumalooma. Praktikas tähendab see, et vasikas peaks kasvama 650 grammi ööpäevas. Et vältida rasvumist, tuleb rangelt kinni pidada söötmisgraafikust, ega tohi näiteks peale haigust vasika söötmisega üle pingutada. Nendel vasikatel, keda söödetakse ainult piima ja koresöödaga, ei arene magu korralikult välja. Seepärast on kõrgekvaliteediliste konsentraatide - startersööda söötmine vasikatele äärmiselt oluline. Vasika startersööda toorproteiini sisaldus peaks olema 18-19 %.
annaabi.ee 
