Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10- 20 % loonusandamite koguväärtusest. Andamiks viisid talupojad lambaid, härgi, lehmi, sigu, kandu ja hanesid. (1) Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud. Eesti alal oli piimakarja osatähtsus suurem rannarootslastel, neilt nõuti piimasaadusi ka vakuandamiks. (1) Keskajal ei hoitud koduses majapidamises loomi pidevalt nuumal. Sead jooksid vabalt ringi ja otsisid ise toitu, ainult vahetult enne tapmist nuumati neid võimalusel mõnda aega. Keskajal pidid koduloomad olema ilmastikutingimustele vastupidavamad, nad oli väikest kasvu ja sitke lihaskonnaga, seetõttu erines tollane loomade tapakaal ja üldjuhul ka toiduks tarvitatud liha kvaliteet tänapäevasest oluliselt. (1) 2.7 Kala Kala oli igapäevase toidu väga oluline osa. Eesti alal tarvitati kala küll ohtrasti, ent rahva silmis
Põhitoodangu omahinna arvutamisel leitakse toodanguühiku omahind antud loomaliigile või grupile tehtud kulutuste summa jagamisel toodangu hulgaga, kusjuures kulude kogusummast arvatakse maha antud loomaliigi või -grupi kõrval- ja kaasneva toodangu väärtus. Näiteks veisekasvatuses arvestatakse tootmiskulusid ja toodangu omahinda kolmes grupis: · piimakari (piim ja vasikad); · noorkari vanuserühmadena ja täiskasvanud loomad nuumal (kaaluiive ja eluskaal); · lihaveised vanuserühmadena (kaaluiive ja eluskaal). Loomade aasta keskmine arv ja põhitoodangu hulk tehakse kindlaks karjakäibe alusel, kusjuures kõigi vanuserühmade, noorloomade ja nuumal olevate täiskasvanud loomade arv leitakse summeerides mullikate, eelmisel aastal sündinud vasikate, täiskasvanud loomade ja majandusaastal sündivate vasikate keskmine arv.
annaabi.ee 
