kõningate vägevust iseloomustavad võimsad püramiidid memphise lähedal Gizas. Naabermaadega ei käidud peaaegu üldse läbi. Selle riigi ajal kujunesid välja tähtsamad egiptuse tsivilisatsiooni olulised tunnused. See lagunes sisesegaduste tõttu. 2. KESKMINE RIIK (u 1950-1650ekr) juhtimises tekkis tähtis roll ka asehalduritel, kelle tahet pidi ka vägevaim valitseja arvestama. kuninga võim ulatus päris kaugele- nuubiani. lõppes, kui tungiti Aasiast niiluse deltasse. 3. UUS RIIK (u 1550-1050ekr) egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. õpiti kasutama hobukaarikuid, mis tagasid häid sõjalisi retki- alistati süüria ja palestiina, samuti oli nuubia kindlalt nende võimu all. Hakati sisse tooma võõrsilt inimesi- orjad, printsessid, sõdurid. kõik need tõid endagaa kaasa tundmatuid kombeid ja tõekspidamisi. muutusid mitmed traditsioonid. valitsejate kõrvale tekkis tugevale
Kodus valitses Egiptuses õitseng tänu kestvale rahule, sest impeeriumi maksutulud voolasid riigi varakirstudesse. Nii nagu Seti I, oli ka Ramses II ettevõtlik ehitaja, ning peale paljude isa algatatud rajatiste- nende hulka kuulusid ka Seti I hauakamber läänekalda Teebas ja Karnaki Amoni templi hüpostüüli kodasaal- lõpetamise, käskis ta püstitada palju ehitisi enda valitud paikades Deltast põhjas kuni Põhja-Nuubiani kaugel lõunas. Teebas laiendas ta Amenhotep III Luxori templit, rajas endale ja oma perekonnale imepäraseid hauatempleid ja hauakambreid ning tegi Karnak Amoni templile hulgaliselt juurdeehitisi. 8 KOKKUVÕTE Vana-Egiptuse kuningate nimekiri on küll koostatud ja olemas, kuid kinnitust, kas kõik nad on ka reaalselt kuningatena eksisteerinud, või olnud jumalad, teada ei ole. Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav
annaabi.ee 
