Radames jääb Aidaga jutlema. Ta palub sisuliselt andeks ning püüab välja uurida Aida päritolu. Amneris tuleb vihasena tagasi ja karjub Radamese peale. Radames hiilib uksest välja. Amneris on nõutu, küsides endalt, miks Radames, kes lapsena oli talle nii lähedane, on nüüd võõraks jäänud. Mereb veenab lõpuks Aidat külastama nuubialaste laagrit. Ta ei ole oma tõotust pidanud. Kõik nuubialased teavad, et printsess on Egiptuses. Aida ei julge minna, sest ta ei suuda nuubialasi aidata. Nuubialased tervitavad Aidat ning kingivad talle riidetükkidest kokku õmmeldud kuningliku rüü. Aida tõotab nende heaks midagi teha ja laseb end printsessina kohelda. Radames otsustab anda kogu oma varanduse Nuubiast pärit orjadele, sest kui ta küsis Aidalt, mida ta saab tema heaks teha, soovitas Aida aidata tema kaasmaalasi. Aida on Radamese sammust rabatud. Ka Mereb on rabatud. Amneris arvab, et tegemist on ettevalmistustega nende pulmadeks: Radames ei vaja
kui nad liiga julmad olid olnud. Siis kui nad tagasi koju hakkasid minema nägid nad teise hõimu tüdrukuid, nad kutsusid nad endale külla, sööma. Kõik hõimud rääkisid ühiskeeles kaakbiis. Mende kuuleb esimest korda, mida sõda tegelikult tähendab ning mida araablased teevad, et tapavad, vägistavad ja röövivad niisama. Mende isa ütles, et Sudaanis ei ole õiglust, et araablased tapavad nuubialasi, kuna nad tahavad kõiki mustanahalisi hävitada. Seitsmendas peatükis räägib Mende kuidas teda ü´mber lõigati, alguses ta vanemad rääkisid, et see ei ole valus ning muidu ta mehele ei saa, kuna see garanteerib naise neitsilikkuse ning lõpuks oli Mende nõus. Siis oli ümberlõikamise päev ning see kuidas seda tehti oli nii jubedalt kirjeldatud, et ma ei suuda ettegi kujutada millist piina võivad need tüdrukud tunda, keda on ümber lõigatud. See on lihtsalt hirmus ja võigas
Teised sisepoliitika muutused: sõdurite staatuse tõstmine, orjavalduse kasvamine. Kõigi nende, kogu Egiptuse mastaabis teostatavate irrigatsiooni-, maaparandus- ja ehitustööde läbiviimiseks oli tarvis tohutul hulgal tööjõudu. Sellest orjade hulgast, millist tundis Vana Riigi ajastu, juba enam ei jätkunud ja nüüd tuli pidada süstemaatilist jahti inimestele. Nõnda ütleb Amenemhet I oma tuntud manitsuskirjas enese kohta: "Ma vedasin sunniviisil kokku nuubialasi, aga asiaate ma sundisin käima nagu koeri!" Enamik sõjavang-orjadest anti üle vaarao majapidamisse. Osa orjadest andsid vaaraod templitesse, osa neist sattus eraisikute kätesse, ja mitte ainult ülikonna, nagu varem, vaid ka teatava osa kogukondlaste kätte. Nüüd kingib vaarao orje oma sõduritele ja ametnikele. Nedzesed muutusid väikeorjapidajaiks. Materiaalselt olid nad täiesti kindlustatud ja neid võis kutsuda sõjaväkke. Tugevad nedz esid moodustasid sõjaväe tuuma
annaabi.ee 
