stseenides jockey Pääru Ojaga, kus tulevast maaomanikku hingepõhjani solvata püüti ja õnnestunud kildude peale teineteisele patsu löödi. Pääru Oja T.Stedman Harder oli selle lavastuse parim esitus, need näoilmed ja silmade pööritamine, tuhmilt mõnitajatele otsa vaatamine olid nii naljakad, et ajasid pisarateni naerma. Muidugi ei saa mainimata jätta Jaan Rekkori lavale ilmumise kostüümi- lühikesi kottis aluspükse, mis tõid nii mõnelgi naljaka nutuhoo esile. Esimene vaatus oli lõbus, kuid tekkis juba ootus, et mis edasi juhtub, sest probleem on sügavamal kui naabrimehe veinikeldri jääs. Teine vaatus erineb esimesest vaatusest kui öö ja päev. Nali kaob ning kuuvalgus koidikuga saabub. Avandi ja viski- suurepärane kooslus, Eestis ei ole Avandist paremat purjus inimese mängijat (äkki ta oligi purjus??). Pikk ja venitatud stseen Josie Hogani ja James Tyrone´i vahel oli lõpuks igav kuulata, kuid tänu sellele
otsustasid, et väiksemad ei lähe enne koju tagasi, kui ema on midagi ette võtnud- ravile läinud vm. Kui 2 nädalat möödus ei muutunud midagi peale selle, et isa kolis oma vanemate maamajasse, J otsustas koju tagasi koju minna ja Kreete jäi oma suure õe juurde ja läks uude kooli. -2.Kreete helistas ja küsis kuidas J läheb ja et ta ei taha emaga rääkida. Kuid hiljem selgus, et ema oli seda kõnet köögi teise telefoniga pealt kuulanud. Sellest kõnest saab jälle ema hüsteeria ja nutuhoo, sest õe küsimuse peale kuidas emaga on vastab J, et nagu vanasti lihtsalt ta on õppinud mida öelda ja teha, et ema päris ära ei ,,flipiks". J ei ole terve öö ema pärast magada saanud. Hommikul on vene keeles tasemetöö. J ei saa midagi aru ja lahkub, Valetab õpetaja, et peab akne pärast minema vereülekannet tegema. Kõnnib linnas sihitult ringi. Mida teha? Minna tööle? Minna õhtukasse? Minna Ege juurde elama? Või välismaale? Ei tea.
annaabi.ee 
