............................................................................................................................ Mis töid teevad inimesed kevade saabudes? ............................................................................................................................. Järgnevad ülesanded tuleb täita õues. 2. Leidke kooliaiast vähemalt kaks erinevat lindu. Pildistage neid ja saatke pildid õ[email protected]. Avage oma nutiseadmes lehekülg linnud.loodus.ee ja proovige määrata, kellega on tegu. Täitke tabel. Välimus Koht Linnu käitumine Liigi nimi 1. lind 2. lind 3. Ilmavaatlus. Leidke kooliõues endale meeldiv koht ja täitke tabel. Kuupäev Temperatuur Pilvisus Sademed 4
Ehk oleks nii võimalik ära hoida nutiseadmete jõudmine liiga pisikestesse kättesse. Me tohiks välja jätta ka noori, meid, põhikooli õpilasi, kellest nii mõningategi jaoks on telefon nende kõike suurem sõber. Neid noori, kelle elu keerleb ümber helendava ekraani. Ma ei ütle, et me kõik nutisõltlased oleme, kuid siiski suurem osa meist. Me küll ütleme, et me ei ole, vähemasti mina ütlen, et me ju teeme ka muud ja suhtleme ka teisiti kuid siiski leiame me end pidevalt nina nutiseadmes. Nutiseade. See on justkui karpike lemmikkomme, mida ei suuda käest panna, ometigi kui sa tead et sa tegelikult peaksid ning et need ei ole sinu jaoks head kuid mida sa siiski pidevalt juurde ostad. See on sõltuvus, vajadus. Vajadus millegi hea järgi, mis ei ole tegelikult sugugi hea. Ma tänan teid kuulamast!
nagu kuulsus aga materjaalset kasu ei loo. Sotsiaalmeediavõrgustikudes surfamine pole ainult peale kooli või tööd kodune tegevus, isegi kui mõni hea sõber või sõbranna kutsub kohvikusse kohvile ja juttu vestma tekib esimesena küsimus „kas mu telefoni aku peab nii kaua seal vastu?“ ja minnaksegi sõbraga välja kohvitama samalajal telefonis istudes ja sõbra juttu taustamürana kuulavat. Kuid kas me ka ise tajume, kui palju tegelikult teeb see igapäevane ninapidi nutiseadmes istumine meile endile halba? Kui palju see muudab meie isiksusi, tervisliku seisundit ning üleüldse reaalelu suhtlemisoskust? Üks sotsiaalmeedialeht teise otsa kui ühes sai keritud kohta kus eile pooleli jäi liigutakse koheselt teisele rakendusele üle, ise tajumata,et pool minutit tagasi sai ka sealt kõik ära „like“-tud ja kommenteeritud.Kõik see hakkab juba noorelt kui sõlmitakse n.ö. leping Facebookiga mis kestab vanaduspõlveni ja ainuke mis
sportlik olla, aga me kõik ju üritame. Minnes tagasi Robert Louis Stevensoni öeldu juurde, et "noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses..." tahaksin rõhutada sõna "mõttes", sest tegelikult ongi kõik kinni meie omas mõttemaailmas. Selle all mõtlen seda, et kui lapsevanem "viriseb", et ta laps ei veeda temaga üldse aega ning ka üleüldine liikumine pole korras enam kuna ta on koguaeg oma nutiseadmes, siis mina näen, et on alatu hakata süüdistama last. "Laps on loll ja laisk" öeldakse tihti, kui tuleb see teema üles,aga äkki polegi asi niivõrd lapses, kui keskkonnas, mis tema ümber on.Noort inimest on väga kerge mõjutada! Piisab ühest valest lausest valel hetkel täiskasvanu poolt ning juba tõmbub nooruk endasse, mille tulemusel ta kaotabki "isu" liikumise ja sotsiaalse elu järele või hoopis vastupidi, nooruk hakkab ülemõtlema ning hakkab üle treenima.
rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja. Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote kokkupanek teises kohas, ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu. 12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Sidevahendid ning nutiseadmed on riigis olemas, E-valimised, saab suurema osa asjadest teha ära arvutis või nutiseadmes. 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. Kõik teadlased lahkuvad Eestist. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Näiteks Shell, McDonalds, H&M, Calvin Klein, Apple. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 15
annaabi.ee 
